Tervist, Rapla Vesiroosi Gümnaasium. Minu nimi on Wiebke. Ma olen 16 aastat vana ja olen vahetusõpilane. Ma tulen Saksamaalt. Mu kodulinn on Peine ja see on Alam-Saksamaal. Mulle meeldib ujumine ja vioola mängimine. Saksamaal ma olen ujumise klubis ja ma treenin 4 korda nädalas. Mul 
on üks õde (12) ja üks vend (18). Minu kooli nimi on Ratsgymnasium Peine. Ma räägin saksa keelt, inglise keelt, prantsuse keelt ja nüüd ka natuke eesti keelt. Eestis ma elan perekond Aaldega. Mul on vend Deran ja kolm õde: Emily, Eleny ja Dagny. Dagny käib juba ülikoolis, aga Deran, Emily ja Eleny käivad ka Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis. Me elame Jalase külas. Saksamaal paljud inimesed küsisid minult, miks ma tahan Eestisse minna. Siin on minu vastus. Mulle meeldib eesti keel, sest see keel kõlab väga imelikult ja ilusalt ja mulle meeldib ka Eesti loodus. Siis ma tahan teha midagi teistsugust ja nüüd ma olen siin.Minu organisatiooni nimi on YFU. See on väga hea organisatsioon. Enne kui ma kohtusin oma vahetusperega, mul oli seminar Mustjõel, kus olid teised vahetusõpilased. Minu esimesel koolipäeval olin väga ärevil, sest ma ei tundnud kedagi ja kõik õpilased rääkisid eesti keelt. Kui ma olin klassis, ma tundsin end natuke üksi, aga nüüd see on parem. Ma olen praegu 10.b klassis. Ma olin väga üllatunud, kui me läksime aulasse, kus oli „aktus“. Ma ei tundnud seda Saksamaal ja Saksamaal me ei laula rahvushümni. Ma leidsin, et see väga ilus ja mulle meeldib Eesti rahvusuhkus. Siis mulle meeldis, et õpilased andasid lilled õpetajale. See on ilus traditsioon. Kool on väga raske mulle. Ma saan aru ainult sõnadest ega saa aru lausetest. Aga see on ka teistsugune. Mõningad õpetajad räägivad aeglasemalt ja selgelt. Siis ma saan aru rohkem. Ja mul on ka sõnaraamat. Õpetajad on väga meeldivad ja ma tunnen end hästi koolis. Mõned õpilased aitavad mind ja räägivad aeglasemalt minuga. See on tõesti sõbralik ja kena! Kui teil on küsimusi või te tahate rääkida saksa keelt, siis saate kohtuda minuga!Wiebke Reichter (kirjutatud eesti keeles, toimetus säilitas sõnastuse)
2011. aasta suvega seoses meenub mulle esimesena meie suur Eesti rahva pidu – XI noorte laulu- ja tantsupidu. Taas on oodata lauluväljakule ligi 100 000 inimest, nagu varasemad peod on näidanud, ühendamaks oma käed ja hinged üheks suureks jõuks. Tänavuse peo teemaks on „Maa ja ilm“ – nii nagu meie, noored, olemegi osa sellest maast ja ilmast. Nagu selle peo kunstilised juhid Veronika Portsmuth ja Märt Agu on öelnud: suur ilm saab alguse väikesel maal. Oleme meiegi oma Vesiroosi Gümnaasiumiga sellel väikesel maal ning kindlasti ka osa võtmas suurest peost. 2011. aasta noorte laulu –ja tantsupidu tuleb uuenduslik ja eriti raplamaalaste jaoks kindlasti väga huvitav. Uuenduslikkus peitub selles, et esmakordselt toimuvad laulupidu ja tantsupidu ühes ja samas kohas –
Tallinna lauluväljakul. Ühtlasi on esimest korda ka laulupeol n-ö rokiblokk. Rokkansamblite saatel laulavad noorte meeskoorid, neidudekoorid ja segakoorid Eesti rahvale üldtuntuid lugusid, nagu „Liivimaa pastoraal“ Ultima Thule repertuaarist, Mahavoki „Mägede hääl“ ja Tõnis Mäe isamaalise taustaga „Ilus oled, isamaa!“. Raplamaa inimestele on kindlasti oluline see, et üks laulupeo helilooja on meie oma Rapla poiss Pärt Uusberg, kelle teost „Nad vaatavad üksteise otsa“ esitavad meeskoorid. Vesiroosi lippu hoiab sellel peol kõrgel meie segakoori dirigent ja kooli muusikaelu edendaja Vahur Soonberg, kes on laulupeol üks segakooride dirigentidest. Eelnevatel aastatel on Vesiroosi Gümnaasiumi esindanud mudilaskoor ja lastekoor, hiljem lisandus ka segakoor. 2007. aastal nautis meie kolonn veel erilist tähelepanu tänu oma stiilile: lastekoori kaaslaseks oli tekk, mis kujutas tiiki vesiroosidega, mille vahel hüppas konn. Vesiroosi peoliste seltskond jäi paljudele vaatajatele silma ning isegi ETV näitas oma 2007. aasta laulupeo dokumentaalsaates „Ilmapuu lävel“ lõiku Vesiroosi lastekoorist laulupeo rongkäigus. Kellel on tulnud isu tulevase laulupeo melu ja tunde järele, see võtku teadmiseks, et meie koolis on mudilaskoor (juh. Linda Rosin), lastekoor (juh. Margit Sarri), segakoor (juh. Vahur Soonberg) ja 1.-2. klassi ja gümnaasiumi rahvatantsurühmad (juh. Kersti Saia), kelle eesmärk on sõita sellele suurele peole. Veel jõuab ühineda meie laulu-ja tantsupeo jõududega ja võtta osa Eestimaa kõige olulisemast üritusest.Kristiina Veerde
on üks õde (12) ja üks vend (18). Minu kooli nimi on Ratsgymnasium Peine. Ma räägin saksa keelt, inglise keelt, prantsuse keelt ja nüüd ka natuke eesti keelt. 
