on üks õde (12) ja üks vend (18). Minu kooli nimi on Ratsgymnasium Peine. Ma räägin saksa keelt, inglise keelt, prantsuse keelt ja nüüd ka natuke eesti keelt. Eestis ma elan perekond Aaldega. Mul on vend Deran ja kolm õde: Emily, Eleny ja Dagny. Dagny käib juba ülikoolis, aga Deran, Emily ja Eleny käivad ka Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis. Me elame Jalase külas.
Saksamaal paljud inimesed küsisid minult, miks ma tahan Eestisse minna. Siin on minu vastus.
Mulle meeldib eesti keel, sest see keel kõlab väga imelikult ja ilusalt ja mulle meeldib ka Eesti loodus. Siis ma tahan teha midagi teistsugust ja nüüd ma olen siin.
Minu organisatiooni nimi on YFU. See on väga hea organisatsioon. Enne kui ma kohtusin oma vahetusperega, mul oli seminar Mustjõel, kus olid teised vahetusõpilased.
Minu esimesel koolipäeval olin väga ärevil, sest ma ei tundnud kedagi ja kõik õpilased rääkisid eesti keelt. Kui ma olin klassis, ma tundsin end natuke üksi, aga nüüd see on parem. Ma olen praegu 10.b klassis. Ma olin väga üllatunud, kui me läksime aulasse, kus oli „aktus“. Ma ei tundnud seda Saksamaal ja Saksamaal me ei laula rahvushümni. Ma leidsin, et see väga ilus ja mulle meeldib Eesti rahvusuhkus. Siis mulle meeldis, et õpilased andasid lilled õpetajale. See on ilus traditsioon.
Kool on väga raske mulle. Ma saan aru ainult sõnadest ega saa aru lausetest. Aga see on ka teistsugune. Mõningad õpetajad räägivad aeglasemalt ja selgelt. Siis ma saan aru rohkem. Ja mul on ka sõnaraamat. Õpetajad on väga meeldivad ja ma tunnen end hästi koolis. Mõned õpilased aitavad mind ja räägivad aeglasemalt minuga. See on tõesti sõbralik ja kena! Kui teil on küsimusi või te tahate rääkida saksa keelt, siis saate kohtuda minuga!
Wiebke Reichter
(kirjutatud eesti keeles, toimetus säilitas sõnastuse)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar